EPNi esinaise Sirje Sarapu kõne 7. detsembril Pärnus hotellis Strand toimuval aastapäevaüritusel.
Head ühenduse liikmed, austatud külalised

Eesti Politsei Naisühendus sai 25. novembril kümne aastaseks, aga politseis töötavad tegusad ja aktiivsed naised osalesid juba varem Euroopa Naispolitseinike  Võrgustiku ja Põhja- ja Baltimaade Naispolitseinike Võrgustiku töös.

Nende võrgustike populaarsest ja edukast tegevusest  saadud kogemusest ning välisriikide kolleegide toetusest saadigi innustust, et luua Eestis sama väärikas naisühendus.

1998. aastal korraldati Politseiametis ankeetküsitlus, et saada teada politseis töötavate naiste arvamust ühenduse loomise soovi kohta ja juba mõni aasta hiljem, 2001. Aastal, moodustus naispolitseinikest huvirühm, kes tundsid vajadust oma ühenduse järgi ja nende soov oli nii tugev, et 2003. aastal jõutigi ühenduse loomiseni.

24.-25. novembril 2003. aastal Tallinnas toimunud konverentsil asutasid 59 naispolitseinikku ja naisametnikku Eesti Politsei Naisühenduse ja paljud neist on tänagi veel organisatsioonis. Ühenduse patrooniks nõustus asuma proua Ingrid Rüütel, kes asutamiskonverentsil oma kõnes ütles, et ühenduses peitub jõud, koos on võimalik paremini teadvustada ja esile tuua naiste probleeme ja huve.

Asutamiskonverentsil tõid nii kõrgemad politseiametnikud Priit Männik ja Elmar Nurmela, kui ka Põhja- ja Baltimaade Võrgustiku juhatuse liige Maria Appelblom oma sõnavõtus välja vajaduse naisi meeste poolt julgustada ja toetada sealhulgas pürgimisel karjääriredelil.

Ühendus kutsuti ellu selleks, et väärtustada politseis töötavate naiste tegevust kutsetöös, tõhustada tööalaste teadmist vahetamist, kogemuste edasiandmist parima praktika kujundamiseks, et seeläbi tõsta ka politsei üldist mainet, samuti et julgustada naisi kandideerimaks juhtivatele ametikohtadele.

Eesti Politsei Naisühenduse esimeseks esinaiseks valiti proua Ulvi Põllu, kes rõhutas 2004. aasta kevadel toimunud üldkoosolekul,  et organisatsioonist ei tohi kujuneda n-ö katusorganisatsioon, vaid võrgustik, kus tehakse ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd, vahetatakse kogemusi ning toetatakse üksteist. Tähtsaks pidas ta põhimõtet, et naisühendus ei piirduks ainult organisatsioonisisese tegevusega, vaid tegemistel võiks olla laiemat kõlapinda.

Ulvi  - esimese esinaisena ladus ühendusele tugeva alusmüüri ja lõi hea meeskonna. Ta on öelnud, et tunneb uhkust selle üle, et nad toetasid liikumispuudega lapsi ja aitasid kaasa Eesti naisele pühendatud altari valmimisele. Järgnevad esinaised Marianne Heinmäe ja Veronika Isberg on oma tarkuse ja edasipüüdlikkusega meie organisatsiooni arendanud ja hoidnud. Aitäh teile selle tehtud töö eest!

Ühe organisatsiooni jaoks on väga oluline tema liikmeskond, nemad on just need, kes organisatsiooni tegeliku näo kujundavad -  nende  julge pealehakkamine ja tegutsemistahe on teinud meid selliseks nagu me oleme. Aitäh teile tublid naised ja meie organisatsioonile veidi vürtsi lisanud toetajaliikmetest mehed!

Olen uhke meie ühenduse liikmete üle, koos suudame paljutki, kümne aasta jooksul on tehtud püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii mõndagi  kasulikku, korraldatud siseriiklikke vahetusprogramme, et tutvuda politseiniku praktilise tööga prefektuurides, peetud koosolekuid erinevates struktuuriüksustes, et õppida paremini tundma oma kolleege, osaletud rahvusvahelistel karjääriseminaridel ja  siseriiklikes ning rahvusvahelistes projektides , vahetades parimat praktikat  nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Et julgustada naisi kandideerima juhtivatele ametikohtadele, selleks oleme pakkunud neile võimalust osaleda igasügisel kahepäevasel koolitusel teemadel, mis annaks neile juurde usku iseendasse, oma tublidusse ja võimetesse, julgustaks neid võtma suuremat vastutust. Samuti oleme pakkunud läbi heade koostööpartnerite võimalusi osaleda ümarlaudadel, seminaridel ja konverentsidel. Suur tänu koostööpartneritele – Politsei- ja Piirivalveametile, Sisekaitseakadeemiale, Naiskodukaitsele, Eesti Naisjuristide Liidule, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ning MTÜ Eluliinile.

Organisatsioon püsib ja on arenemisvõimeline kui käiakse ajaga kaasas, kui püüeldakse nende eesmärkide poole, mis on algselt püstitatud, aga samas ei hoita nendest nii tugevasti kinni, et see arengut pärsiks. On vaja olla paindlik ja avatud uutele mõtetele .

2010. aasta üldkoosolekul kiitsid liikmed heaks meie põhimääruse uue redaktsiooni, kus olid mitmed olulised  sisulised  muudatused, sealhulgas toodi põhikirja üks uus eesmärk – inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse tagamisele kaasaaitamine, mis  andis võimaluse korraldada heategevuslikke üritusi ja saadud rahaga aidata abivajajaid  - oleme toetanud Naiste Varjupaikade Liitu, kellel võimaldas meie annetus hoida töös  ööpäevaringse abitelefoni, samuti Tartu Ülikooli Lastefondi kaudu raske puudega lasthoiuteenuse pakkumist. Oma kolleegidele, kelleperes kasvab rohkem kui viis, oleme saanud valmistada jõulurõõmu, korraldades selleks  heategevuslikke oksjone ja jõululaatasid.

Oluliseks sisuliseks muutuseks pean ka seda, et uue redaktsiooni järgi on võimalik moodustada piirkondlikke osakondi, eesmärgiga võimaldada tihedamat koostööd regionaalsel tasandil. Tänaseks on Eesti Politsei  Naisühenduses loodud kolm osakonda: Rapla-, Põhja-Eesti- ja Rakvere osakond.

Kõikide argiste ja igapäevatööks kasulike tegevuste kõrvalt leiavad meie liikmed aega ka ühisteks põnevateks ettevõtmisteks, matkatakse soos ja rabas, küpsetatakse leiba, tehakse käsitööd ja kohtutakse huvitavate inimestega. Hea hoo on saanud sisse sari “Lähme maale, mille raames toimuvad väljasõidud erinevatesse maakodudesse, et külastada  lähiümbruses olevaid huvitavaid kohti ja veeta üks tore õhtu ühenduse liikmetega. Ühised ettevõtmised aitavad ühel organisatsioonil kasvada tõeliseks meeskonnaks, kus tehakse koostööd, osates üksteist kuulata ja alati nõu ja jõuga toeks olla.

Just selline meeskond me olemegi! Õnnitlen Teid kõiki meie ühenduse kümnendal sünnipäeval!


Sirje Sarapu
EPN esinaine